IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Olen korduvalt mõelnud kuidas erivajadustega inimesed saavad kasutada internetti ja üldse arvuteid (nt mängimiseks, suhtlemiseks jne). Ja koos sellega olen alati imestunud, et kuidas nad üldse esialgse info saavad erinevate IT võimaluste kohta. Julgen arvata, et nende tutvusringkond on väiksemapoolsem ja tekib küsimus kes neid IT lahendustega kurssi viib. Kas tõesti kohalik omavalitsuse ametnik. Kahtlen. Pigem äkki muud sotsiaalsed asutused või liikmeskonnad kuhu alla vastava erivajadusega inimene kuulub (ühingud, liidud jne). Aga kas tõesti kõik puuetega inimesed suhtlevad nii palju omavahel ja nende liitudega, et jagada värskemat infot nutilahenduste kohta? No igatahes mul küsimusi palju kuid ma vastuseid ei teagi. Lähimast tutvusringkonnast olen näinud ühe autistliku lapse arengut, keda nutimaailm hoiab rahulikumana ja fokuseeritumana. Ta nagu ei oska pärismaailmas eksisteerida kuid nutimaailmas on leidnud endale ägedaid väljundeid. Ta on 12 aastane ja joonistab arvuti abil lahedai...

Veebilehtede kasutatavus Tooksin näite pigem hiljutiste kasutajakogemuste põhjal. Minu jaoks ülimalt tore näide on maanteeameti e-teenindus ( https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf) . See erineb kolossaalselt vanast versioonist ja on tehtud niivõrd kasutajasõbralikuks. See on üles ehitatud väga lihtsalt ning loogiliselt ja puudub üleliigne praht. Puhtalt peale vaatamisest on võimalik kiiresti leida endale sobivad toimingud. Ehk siis Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide järgi on just õpitavus väga lihtne - esileht on selge ja arusaadav ning see järjepidevus kajastub kogu süsteemis. T õhusus on täielikult olemas - paari klikiga saab tellida uut juhiluba või algatada sõiduki omaniku vahetust (ei pea isegi füüsiliselt ARK´i minema) ning mingeid üleliigseid samme pole. Meeldejäävus pole probleem kuna minu meelest ei ole lehel üldse mingit keerukust ja info pole kuskile peidetud. Vead - neid on võimalik teha (nt sisestad isikukoodi või sõiduki registriandmed valesti jms) kuid neid on kerg...

Arendusmudel ja ärimudel ühe projekti raames.  Ma olen korduvalt üritanud lahti mõtestada, millist arendusmudelit kasutati 11-12 aastat tagasi kui KESKO kontserni kuuluv K-rauta viidi üle uuele infosüsteemile. See projekt tehti ühiselt 3e riigi peale - Rootsi, Läti ja Eesti. Igal riigil oli varasemalt kasutuses väga erinevad programmid ja otsustati see ühtlustada. Suuresti tänu olukorrale, kus nendele süsteemidele (programmidele) ei pakutud enam tuge/hooldust. Kasutusele võeti programmid SAP, Relex, BI mis ühildub SAP´ga ja kassasüsteem, mille nime ma ei mäleta. Kogu projekti raames vahetati välja ka riistvara - just kauplustes nt kassasüsteemid ning ladudesse muretseti PDA´d (vöötkoodide pihuskannerid). Mina olin väikene mutter projektis, kes pidi kaardistama aruandluse poole pealt ettevõtte (eriti juhtkonna) vajadused, need prioritiseerima, kooskõlastama teiste mainitud riikidega ja tihtipeale ka läbi suruma meie ettevõtte soove kui need ei ühtinud teiste riikide esindajate soo...

Häkkerid Eric S. Raymondi kirjutis teemal Hacker-HOWTO laiendas mu silmaringi väga positiivselt. Ma tõesti ei olnud teadlik, kes võiks üldse olla õige häkker. Filmide maailmas jääb see isik alati teiselepoole piiri - noh sinna kus on enamasti pahalased. Ja isegi kui nad võitlevad heade poolel on neil pigem kriminaalne taust ning võltsnimed. Ehk, et ma olen vist alati arvanud, et häkkeriks on see nn kräkker, keda autor oma kirjutuses mainis. Inimene, kes oma oskustega lõhub, mitte ei ehita. Kuid mu arvamus on nüüd muudetud.   Tõenäoliselt kõige uudsem teadmine häkkeritest, mis ma omandasin on seotud informatsiooni jagamisega. Et nad teavitavad tulemustest teisi häkkereid hoidmaks ära aja raiskamist sama probleemi teistkordseks lahendamiseks. Ma poleks seda arvanud. Stereotüüpide uskumine on ikka päris ebaaus. Samas ega ma oma tutvusringkonnas ei tea ühtegi häkkerit nii, et reaalse eluga ma kogu seda pilti hetkel nagunii kokku ei pane. Sama on narkodiileritega. Ma võin ju ne...

Ma kahjuks ei oska välja tuua tuntud IT juhte kuna ei ole nendega kokku puutunud ja ei ole nii tugevalt IT valdkonnas sees, et oskaks analüüsida seal tegutsevaid juhtfiguure. Olen ise äri poole inimene (ärikontroller) ja saan kirjeldada m eie ettevõttes töötanud IT juhte. Ettevõtte tegevusalaks on kaubandus. Tegemist siis K-rauta brändiga, mis kuulub Kesko Senukai´le - tütarettevõte, mida omab enamuses Leedu perefirma kuid ühe jalaga kuulub ka suurde Soome kontserni KESKO. 10 aasta jooksul olen lähemalt kokku puutunud täpselt kahe erineva IT juhiga ning kirjutan nendest täpsemalt.  Üks on olnud ise mõtleja ja visionäär ning teine käsu täitja. Spektri erinevates otstes ehk liigitaksin neid juhiks (leader) ja ülemuseks (power broker).  Üks on eestlane ja teine lätlane.   Tõin välja riikide erinevuse sest väga paljuski on juhtimistiil ikkagi kultuuriti erinev (isegi rahvusvahelistes ettevõtetes) ja polegi niivõrd seotud isikuomadustega. Lätis on siiani levinud ülevalt all...

IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast...

Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on ...