IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 - Tagasivaade 7-8 aasta tagusele nägemusele. Visioonis jäi mul kõigepealt silma järgnev punkt: "Inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." No e-poodide kaudu tarbimine on minu arust suhteliselt üle võlli ja inimesed raiskavad selgelt rohkem raha kui nad seda teeksid füüsiliselt poes asju katsudes. Jah on võimalik jalgratas odavamalt saada neti teel tellides (erinevaid pakkujaid võrreldes) kuid lisaks on võimalik ju tellida rattale 100 lisa mis kõik kokku võtavad sama raha ära, mis poes oleks välja käinud. Ja nt riiete tellimise puhul ollakse väga tihti olukord kus tellitakse palju erinevaid riideid ja jalanõusid kuid selga/jalga need ei lähe ja jäävad kappi seisma.  Punktis "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Siin saaks korralikult veel nuriseda (just nt Ärir

Kuidas on blogid massimeediat mõjutanud? Blogi määratletakse kui veebisaiti, mis sisaldab isikliku päevikut, kus on kajastusi, kommentaare ja sageli hüperlinke kirjaniku poolsete märkustega. Blogisid tajutakse kui rohujuuretasandi ajakirjanduse alternatiivne vormi, mis on võimeline traditsioonilisele peavoolu massimeediale väljakutseid esitama. Ajaveebid on muutunud ajakirjanike jaoks isegi tavapärasteks allikateks, kuna annavad neile loo ideid, loo nurki ja ülevaate teemade toonist. Paljud olulised meediahiiud on loonud iseenda ajaveebiplatvormid, mida haldavad kas töötajad, reporterid, analüütikud või toimetajad.  Blogide sisu on üle maailma väga erinev, alustades oma igapäeva elust rääkimisest  ja lõpetades sõjasündmuste kajastamisega. Blogide omanikud võivad olla eraisikute kõrval ka ettevõtted, riigid (nende esindajad) ja nagu mainitud siis meediaorganisatsioonid.  Uus popp teema just eraisikute seas on videoblogide pidamine (nt Youtube´s). Seda enamasti noorte sea

Esmaselt kirjutan tehnoloogiast, mis nüüdseks on hääbunud. VHS (lühend inglise k sõnadest Video Home System 'kodune videosüsteem') on videomagnetofonide ehk videomakkide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. See on nüüdseks tehnoloogia osa, mis on hetkel aegunud ja pole enam kasutuses. Laiatarbemagnetofonide turul oli VHS formaat kasutusel 1980. ja 1990. aastatel, kuni asendus sajandivahetuse paiku DVD-formaadiga, mis hakkas pakkuma palju paremat kvaliteeti ja kasutamismugavust. 2006. aastaks lõpetas Ameerika Ühendriikide filmistuudio uute filmide väljalaskmist VHS-formaadis. DVDd ja VHSi on tegelikult raske võrrelda, see oleks umbes sama, mis võrrelda bussi ja külgkorviga mootorratast. Mõlemad täidavad küll oma funktsiooni liiklusvahendina ehk viivad teatud hulga inimesi punktist A punkti B, ja ka VHSi pealt saab filmi vajadusel ära vaadata. Küsimus on mugavuses, mahus ja kvaliteedis. Enamik VHS-kassettide kuldaja, 1990ndate alguse toodangust hävim

IT lahendused, mis ei jäänud pikalt kestma.  Esimesena tooks välja Blackberry.  Blackberry oli esimene nn nutitelefon. See oli esimene telefon, mis pääses e-kirjadele juurde ja pakkus piiratud veebifunktsioone, mis muutis ärimehed asendamatuks. BlackBerry pikaajalise õnne mitte saavutamise põhjuseks on see, et nad ei teinud piisavalt kiireid uuendusi. Apple ja kõik android-telefonide tootjad tutvustasid oma telefonidele uut opsüsteemi ja füüsilisi vorme. iPhone'i tulek muutis täielikult inimeste mõistmist ja nutitelefonide kasutamist.    BlackBerry ei läinud muutustega kaasa.  Teiseks tooks välja Google Video.  Google Video ilmus 2005. aasta jaanuari lõpus YouTube konkurendiks. Google Video üritas purustada YouTube'i, kasutades ainult selle kaunist lihtsat liidest, oma visuaalset programmeerimist. Aga 22 kuud hiljem, ostis Google YouTube'i 1,65 miljardi dollari eest, ajendades mõnda seda nimetama halvaks omandamiseks. Probleem oli selles, et keegi ei vajanud teist vi