Skip to main content

Kuidas on blogid massimeediat mõjutanud?

Blogi määratletakse kui veebisaiti, mis sisaldab isikliku päevikut, kus on kajastusi, kommentaare ja sageli hüperlinke kirjaniku poolsete märkustega. Blogisid tajutakse kui rohujuuretasandi ajakirjanduse alternatiivne vormi, mis on võimeline traditsioonilisele peavoolu massimeediale väljakutseid esitama.

Ajaveebid on muutunud ajakirjanike jaoks isegi tavapärasteks allikateks, kuna annavad neile loo ideid, loo nurki ja ülevaate teemade toonist. Paljud olulised meediahiiud on loonud iseenda ajaveebiplatvormid, mida haldavad kas töötajad, reporterid, analüütikud või toimetajad. 
Blogide sisu on üle maailma väga erinev, alustades oma igapäeva elust rääkimisest  ja lõpetades sõjasündmuste kajastamisega. Blogide omanikud võivad olla eraisikute kõrval ka ettevõtted, riigid (nende esindajad) ja nagu mainitud siis meediaorganisatsioonid. 
Uus popp teema just eraisikute seas on videoblogide pidamine (nt Youtube´s). Seda enamasti noorte seas kuid mitte ainult. Nagu hiljuti selgus on tuntuks saanud Eestlasest pensionär, kes teeb videosid erinevate lihtsate toitude valmistamisega.
Inimesed saavad oma taluvuspiirile ja soovidele vastavalt valida blogisid, mis neile huvi pakuvad. Aga siinkohal on selgelt vaja olla äärmiselt reserveeritud sisu õigsuse üle. Kas kõik vastab tõele, mida blogidest lugeda?
Üldiselt olen tähele pannud, et ka ise loen pigem meelelahutuslikke blogisid kui uudiseid. Või kuna suudan suhestuda blogijaga siis on tegemist nagu hea sõbraga (kui blogijal on nt sama vanad lapsed või sarnane töö vms). Kuna blogijad kirjeldavad väga palju ka isiklikku elu siis päris elus võib tekkida tunne, nagu tead teda päriselt. 
Tööalaste teemadega seotud blogide lugemine annab tihti häid ideid või kasvõi äratundmisrõõmu kui keegi samade probleemidega maadlevad. 
Nii, et massimeediat on blogid mõjutanud üli palju. Eriti just nooremaid põlvkondi.

Ülesanne:
Tähtaeg 21.02 Vali üks ülalkirjeldatud uue meedia komponentidest ja analüüsi, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud (näiteks ajaveebid massimeediat või wikid teatmeteoseid).


Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres