Skip to main content

Eetikakoodeks. 

Kahjuks minu googeldamise oskus ja teema nõrk valdamine ei viinud ühegi tuntud ettevõtte IT koodeksi leidmiseni. Kuid antud teemal õppejõu kirjapandut lugedes tuli kohe meelde oma varasema tööandja eetikakoodeks või õigemini vastutustundlikud tööpõhimõtted nagu neid ettevõtte siseselt levitades kutsuti. Loomulikult ei ole see koodeks kirjutatud vaid puhtalt omanike ja seal töötavate inimeste headusest vaid osalt ka kuvandi loomiseks. Kesko on olnud Soome börsil tegev juba aastast 1960. Ettevõte on Soome kaubanduse pioneer ning teegutseb toidukaupade sektoris, ehitus- ja tehnikakaupade ning autokaupade sektoris. Eestis kuulub osaliselt Kesko kontserni K-RAUTA kauplustekett. Kokku on Kesko´l 1800 kauplust Soomes, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Poolas.

Aga väärtust see koodeks tõesti lisab. Aastate jooksul seda alati täiustati kuid põhi punktid on jäänud samaks. Dokument ise on eesti keeles leitav siit: Code of Conduct Toon siinkohal välja lihtsustatud punktid.  
Töötajatele on see koodeks olnud igaaastane kohustuslik lugemine. Selle lugemise tõestamiseks võttis personaliosakond iga aasta töötajatelt allkirja. Ka IT osakonna töötajatelt ja seetõttu julgengi üldistada antud koodeksit ka IT valdkonnale. 
2011 ja 2012 aastal kuulutati Kesko maailma kõige eetilisemate jaekaubandusettevõtete hulka kuuluvaks ettevõtteks (tiitli ja auhinna annab välja Etisfääri Instituut ehk US Ethisphere Institute). Ju siis midagi on õigesti tehtud. 
Üldiselt koodeks ise on hästi üles ehitatud ja täpsustatud näidetega. Paar head näidet, mida saab rakendada ka IT´s on: 
1. Te kutsute ettevõtteid tegema suurt hankelepingupakkumist ja üheks pakkujaks on ühele teie perekonnasõbrale kuuluv firma. Te teate, et see sõber on usaldusväärne, kuid teise firma pakkumine oleks teie tööandjale odavam ja tervikuna parem. Millise pakkumise valite?
2. Teil on kavas saata sõpradele ja sugulastele jõulutervitusi, kuid olete kaotanud aadressiraamatu.
Sellest pole midagi, kuna teate, et paljud neist on teie tööandja kliendid, ja võite otsida vajalikud aadressid töö juures ettevõtte püsiklientide registrist. Kas see on sobiv?
Viimases näites on hästi kaasatud andmeturbe aspekt ning vastuseks tuleb loomulikult säte, et kliendiandmete ebaseaduslik avaldamine on keelatud.

Kogu koodeks on üles ehitatud väga lihtsalt ja arusaadavalt ning katab ära üldiselt päris laia spektri olukordadest, kus töötaja võib sattuda tootjate, tarnijate, klientide või muude koostööpartneritega suheldes/kaubeldes eetiliselt hallile alale. Lisaks on välja toodud tegevusjuhendi kasutuselevõtmise vastutajad ning käitumisjuhend probleemide ja rikkumiste ilmnemisel. Arvestades on väga erineva lugejaskonnaga (töötajate taust) ning infot ei ole keeruliseks aetud. 





Tähtaeg 15.05 Erinevad ettevõtted ja organisatsioonid on koostanud mitmeid võrgust leitavaid IT-eetikakoodekseid. Vali neist üks huvipakkuvam ja analüüsi seda ajaveebiartiklis.

Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres