Skip to main content

Copyleft.

Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks.

Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on:
GPL – GNU General Public License
FDL -  GNU Free Documentation License
AGPL – GNU Affero General Public License
LGPL – GNU Lesser General Public License


1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents.

Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on WordPress.

2. GNU Free Documentation License (FDL) on avatud sisu copyleft litsents. See on avatud sisu vaste tarkvaralitsentsile GNU GPL.

Litsents on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendmaterjalide jaoks. Hoolimata sellest saab litsentsi kasutada ükskõik millise tekstipõhise teose jaoks, olenemata teemast. See sätestab, et kõik koopiad lähtematerjalist, isegi muudetud kujul, peavad olema sama litsentsi all. Neid koopiaid võib müüa, kuid kui seda toodetakse suures koguses, tuleb see teha kättesaadavaks formaadis, mis lubab edasisi muudatusi.

Üks näide FDL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Vikipeedia (Wikipedia).

3.  GNU Affero General Public License (AGPL) on tarkvara ja muude teoste jaoks tasuta copylefti litsents, mis on spetsiaalselt loodud võrguserveri tarkvara korral kogukonnaga koostöö tagamiseks.


Vaba Tarkvara Sihtasutus on soovitanud kaaluda GNU AGPLv3 kasutamist tarkvara puhul, mida tavaliselt hakatakse kasutama võrgus. Eesmärk on ära hoida probleeme, mis mõjutab serverites sageli kasutatavate tasuta programmide arendajaid.

Üks näide AGPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Open Library. See on veebiprojekt, mille eesmärk on luua üks veebileht iga kunagi avaldatud raamatu kohta.

4. GNU Lesser General Public License (LGPL) ehk GNU Vähem Üldine Avalik Litsents on kompromiss GNU GPL-i ja teiste vähem GNU põhimõtteid jagavate litsentside vahel (näiteks BSD litsents).

LGPL seab copyleft piirangud küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. LGPL on eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad ka sellised programmid nagu OpenOffice.org ja Mozilla Firefox.

Üks lisanäide LGPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Nettle (cryptographic library). Nettle on krüptograafiateek, mis on loodud hõlpsasti sobivaks laias valikus rakendustega.


Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft

https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf
https://asistdl.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/asi.21039

https://www.wpbeginner.com/glossary/gpl/
https://opensource.com/law/13/8/motivation-free-software-licensing https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf





Tähtaeg 20.03 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.

Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh