Copyleft.

Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks.

Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on:
GPL – GNU General Public License
FDL -  GNU Free Documentation License

AGPL – GNU Affero General Public License

LGPL – GNU Lesser General Public License


1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents.

Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on WordPress.

2. GNU Free Documentation License (FDL) on avatud sisu copyleft litsents. See on avatud sisu vaste tarkvaralitsentsile GNU GPL.

Litsents on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendmaterjalide jaoks. Hoolimata sellest saab litsentsi kasutada ükskõik millise tekstipõhise teose jaoks, olenemata teemast. See sätestab, et kõik koopiad lähtematerjalist, isegi muudetud kujul, peavad olema sama litsentsi all. Neid koopiaid võib müüa, kuid kui seda toodetakse suures koguses, tuleb see teha kättesaadavaks formaadis, mis lubab edasisi muudatusi.

Üks näide FDL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Vikipeedia (Wikipedia).

3.  GNU Affero General Public License (AGPL) on tarkvara ja muude teoste jaoks tasuta copylefti litsents, mis on spetsiaalselt loodud võrguserveri tarkvara korral kogukonnaga koostöö tagamiseks.


Vaba Tarkvara Sihtasutus on soovitanud kaaluda GNU AGPLv3 kasutamist tarkvara puhul, mida tavaliselt hakatakse kasutama võrgus. Eesmärk on ära hoida probleeme, mis mõjutab serverites sageli kasutatavate tasuta programmide arendajaid.

Üks näide AGPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Open Library. See on veebiprojekt, mille eesmärk on luua üks veebileht iga kunagi avaldatud raamatu kohta.

4. GNU Lesser General Public License (LGPL) ehk GNU Vähem Üldine Avalik Litsents on kompromiss GNU GPL-i ja teiste vähem GNU põhimõtteid jagavate litsentside vahel (näiteks BSD litsents).

LGPL seab copyleft piirangud küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. LGPL on eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad ka sellised programmid nagu OpenOffice.org ja Mozilla Firefox.

Üks lisanäide LGPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Nettle (cryptographic library). Nettle on krüptograafiateek, mis on loodud hõlpsasti sobivaks laias valikus rakendustega.


Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf
https://asistdl.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/asi.21039
https://www.wpbeginner.com/glossary/gpl/
https://opensource.com/law/13/8/motivation-free-software-licensing https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf





Tähtaeg 20.03 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.