Skip to main content

Copyleft.

 Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks.

 Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on:
GPL – GNU General Public License
FDL -  GNU Free Documentation License
AGPL – GNU Affero General Public License
LGPL – GNU Lesser General Public License


1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents.

 Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on WordPress.

 2. GNU Free Documentation License (FDL) on avatud sisu copyleft litsents. See on avatud sisu vaste tarkvaralitsentsile GNU GPL.

Litsents on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendmaterjalide jaoks. Hoolimata sellest saab litsentsi kasutada ükskõik millise tekstipõhise teose jaoks, olenemata teemast. See sätestab, et kõik koopiad lähtematerjalist, isegi muudetud kujul, peavad olema sama litsentsi all. Neid koopiaid võib müüa, kuid kui seda toodetakse suures koguses, tuleb see teha kättesaadavaks formaadis, mis lubab edasisi muudatusi.

 Üks näide FDL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Vikipeedia (Wikipedia).

 3.  GNU Affero General Public License (AGPL) on tarkvara ja muude teoste jaoks tasuta copylefti litsents, mis on spetsiaalselt loodud võrguserveri tarkvara korral kogukonnaga koostöö tagamiseks.
Vaba Tarkvara Sihtasutus on soovitanud kaaluda GNU AGPLv3 kasutamist tarkvara puhul, mida tavaliselt hakatakse kasutama võrgus. Eesmärk on ära hoida probleeme, mis mõjutab serverites sageli kasutatavate tasuta programmide arendajaid.

 Üks näide AGPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Open Library. See on veebiprojekt, mille eesmärk on luua üks veebileht iga kunagi avaldatud raamatu kohta.

 4. GNU Lesser General Public License (LGPL) ehk GNU Vähem Üldine Avalik Litsents on kompromiss GNU GPL-i ja teiste vähem GNU põhimõtteid jagavate litsentside vahel (näiteks BSD litsents).

 LGPL seab copyleft piirangud küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. LGPL on eelkõike mõeldud teekide litsentsiks, kuid seda kasutavad ka sellised programmid nagu OpenOffice.org ja Mozilla Firefox.

Üks lisanäide LGPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Nettle (cryptographic library). Nettle on krüptograafiateek, mis on loodud hõlpsasti sobivaks laias valikus rakendustega.


Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf
https://asistdl.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/asi.21039
https://www.wpbeginner.com/glossary/gpl/
https://opensource.com/law/13/8/motivation-free-software-licensing https://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf



Tähtaeg 20.03 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Eetikakoodeks.  Kahjuks minu googeldamise oskus ja teema nõrk valdamine ei viinud ühegi tuntud ettevõtte IT koodeksi leidmiseni. Kuid antud teemal õppejõu kirjapandut lugedes tuli kohe meelde oma varasema tööandja eetikakoodeks või õigemini vastutustundlikud tööpõhimõtted nagu neid ettevõtte siseselt levitades kutsuti. Loomulikult ei ole see koodeks kirjutatud vaid puhtalt omanike ja seal töötavate inimeste headusest vaid osalt ka kuvandi loomiseks. Kesko on olnud Soome börsil tegev juba aastast 1960.  Ettevõte on Soome kaubanduse pioneer ning teegutseb toidukaupade sektoris, ehitus- ja tehnikakaupade ning autokaupade sektoris. Eestis kuulub osaliselt Kesko kontserni K-RAUTA kauplustekett. Kokku on Kesko´l  1800 kauplust Soomes, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Poolas. Aga väärtust see koodeks tõesti lisab. Aastate jooksul seda alati täiustati kuid põhi punktid on jäänud samaks.  Dokument ise on eesti keeles leitav siit:  Code of...
Post a Comment
Read more
Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogili...
Post a Comment
Read more
Ma kahjuks ei oska välja tuua tuntud IT juhte kuna ei ole nendega kokku puutunud ja ei ole nii tugevalt IT valdkonnas sees, et oskaks analüüsida seal tegutsevaid juhtfiguure. Olen ise äri poole inimene (ärikontroller) ja saan kirjeldada m eie ettevõttes töötanud IT juhte. Ettevõtte tegevusalaks on kaubandus. Tegemist siis K-rauta brändiga, mis kuulub Kesko Senukai´le - tütarettevõte, mida omab enamuses Leedu perefirma kuid ühe jalaga kuulub ka suurde Soome kontserni KESKO. 10 aasta jooksul olen lähemalt kokku puutunud täpselt kahe erineva IT juhiga ning kirjutan nendest täpsemalt.  Üks on olnud ise mõtleja ja visionäär ning teine käsu täitja. Spektri erinevates otstes ehk liigitaksin neid juhiks (leader) ja ülemuseks (power broker).  Üks on eestlane ja teine lätlane.   Tõin välja riikide erinevuse sest väga paljuski on juhtimistiil ikkagi kultuuriti erinev (isegi rahvusvahelistes ettevõtetes) ja polegi niivõrd seotud isikuomadustega. Lätis on siiani levinud ülevalt all...
Post a Comment
Read more