INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 - Tagasivaade 7-8 aasta tagusele nägemusele.

Visioonis jäi mul kõigepealt silma järgnev punkt: "Inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." No e-poodide kaudu tarbimine on minu arust suhteliselt üle võlli ja inimesed raiskavad selgelt rohkem raha kui nad seda teeksid füüsiliselt poes asju katsudes. Jah on võimalik jalgratas odavamalt saada neti teel tellides (erinevaid pakkujaid võrreldes) kuid lisaks on võimalik ju tellida rattale 100 lisa mis kõik kokku võtavad sama raha ära, mis poes oleks välja käinud. Ja nt riiete tellimise puhul ollakse väga tihti olukord kus tellitakse palju erinevaid riideid ja jalanõusid kuid selga/jalga need ei lähe ja jäävad kappi seisma. 

Punktis "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Siin saaks korralikult veel nuriseda (just nt Äriregister, ka Maksu ja tolliameti leht kui tahta enda kohta kuude kaupa andmeid võtta või ka Digilugu oma massiliselt mitte tuntud sõnadega nagu nt "epikriis" vajavad inimesele lähemale tulekut kuid on ka väga häid näiteid - nt E-valimine või Maanteeameti lehel juhilubade vahetus või teistpidi Maksu ja tolliameti tuludeklaratsiooni esitamine).

Samas kui võrrelda teiste riikidega siis pole hullu midagi. Meil on bürokraatia eraisikute ja avaliku sektori vahel ikkagi minimaalne. 

Ütleks, et kõige rohkem ongi realiseerinud punkt: Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Ja teiseks kindlasti olukord, et IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes.

Kõige vägem on minu meelest realiseerunud järgnev punkt: Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Võibolla ma lihtsalt ei tea kuid mina lihtinimesena küll ei näe, et Eesti kultuuripärand oleks kuidgi digitaalselt meile lähemale toodud või avalikkusele (sh ülejäänud maailmale) kättesaadav. 

Tähtaeg 28.02 Vali üks kahestː

• Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks on 2020 peaaegu käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.
• Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus. NB! Tegemist on paljuski omaaegse tulevikunägemusega ja seda kindla maailmavaate nurga alt - võiks vaadata, mis on väljapakutust täppi läinud ja mis mitte.