Skip to main content

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 - Tagasivaade 7-8 aasta tagusele nägemusele.

Visioonis jäi mul kõigepealt silma järgnev punkt: "Inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." No e-poodide kaudu tarbimine on minu arust suhteliselt üle võlli ja inimesed raiskavad selgelt rohkem raha kui nad seda teeksid füüsiliselt poes asju katsudes. Jah on võimalik jalgratas odavamalt saada neti teel tellides (erinevaid pakkujaid võrreldes) kuid lisaks on võimalik ju tellida rattale 100 lisa mis kõik kokku võtavad sama raha ära, mis poes oleks välja käinud. Ja nt riiete tellimise puhul ollakse väga tihti olukord kus tellitakse palju erinevaid riideid ja jalanõusid kuid selga/jalga need ei lähe ja jäävad kappi seisma. 

Punktis "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Siin saaks korralikult veel nuriseda (just nt Äriregister, ka Maksu ja tolliameti leht kui tahta enda kohta kuude kaupa andmeid võtta või ka Digilugu oma massiliselt mitte tuntud sõnadega nagu nt "epikriis" vajavad inimesele lähemale tulekut kuid on ka väga häid näiteid - nt E-valimine või Maanteeameti lehel juhilubade vahetus või teistpidi Maksu ja tolliameti tuludeklaratsiooni esitamine).
Samas kui võrrelda teiste riikidega siis pole hullu midagi. Meil on bürokraatia eraisikute ja avaliku sektori vahel ikkagi minimaalne. 

Ütleks, et kõige rohkem ongi realiseerinud punkt: Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. Ja teiseks kindlasti olukord, et IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes.

Kõige vägem on minu meelest realiseerunud järgnev punkt: Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Võibolla ma lihtsalt ei tea kuid mina lihtinimesena küll ei näe, et Eesti kultuuripärand oleks kuidgi digitaalselt meile lähemale toodud või avalikkusele (sh ülejäänud maailmale) kättesaadav. 






Tähtaeg 28.02 Vali üks kahestː
  • Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks on 2020 peaaegu käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.
  • Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus. NB! Tegemist on paljuski omaaegse tulevikunägemusega ja seda kindla maailmavaate nurga alt - võiks vaadata, mis on väljapakutust täppi läinud ja mis mitte.

Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres