Skip to main content
Rühmatöö Retsensioon.

Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik
Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa.

Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks. 
Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia.
Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta.
Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise ülesehitusega. Kirjutatakse populaarsematest tehnoloogiatest ja kohtadest, kus biomeetrilist tuvastamist kasutatakse. Sellele järgneb natuke nagu SWOT analüüs, mida küll tavapäraselt tehakse ettevõtetele kuid sobis hästi antud konteksti ehk, et toodi välja sellise tuvastusmetoodika tugevused, nõrkused, võimalused  ja ohud (tekstis sõnastatud kui eelised ja võimalused ning puudused).
Lugemine sujus hästi. Autorid on üritanud lihtsate sõnadega säästa lugejat arusaamatutest ning keerulist informatsiooni edastati võimalikult inimlikult. Üldiselt ei pidanud lauseid korduvalt lugema, et sisust aru saada. Tekst on selge väljendusega ja hästi arusaadav ning keelekasutus rikkalik kuid piisavalt lihtne, et terminoloogiasse mitte uppuda.
Töös puudutatud futuristlik utoopiline visioon füüsiliste või käitumuslike omaduste abil tuvastamise kohta oli kõige põnevam lugemine kogu rühmatööst. Puudutati siis sellist teemat nagu ajulaine skaneerimine. Meeldis veel peatükk, mille sisuks olid edulood ja intsidendid, millega rühmatööle ka nn joon alla tõmmati. 
Rühmatöö tegemisse on selgelt pühendatud aega ja käsitletud teemat põhjalikult (nt täpsustatud on isegi seadusandlik kaetus - GDPR). Allikaid on kasutatud rohkelt ning viitamine on korrektne ning ühtlane läbi terve töö. Jälgitud on häid akadeemilisi tavasid. 
Minu jaoks oli teema suhteliselt uudne kuna olen vaid ulmefilmides neid biomeetrilisi tuvastustehnoloogiaid ja meetodeid näinud. Jah tean, et ka sülearvutid või telefonid võimaldavad näpujälje tuvastust kasutada kuid seni olen pigem antud valdkonda kartnud. Seda tööd lugedes tunnen, et ei peaks. 
Kaasakutsuv ja hästi kirjutatud töö ning soovitan kindlasti kõigil kursuse kaaslastel lugeda kuna esitab arusaadavalt biomeetrilise tuvastamise telgitaguseid ka võhikule.


Comments

Popular posts from this blog

IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres