Skip to main content
IT proff

Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu. 
Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest.

Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast lähtuv. Kui seda teeb maapiirkonna väikese aleviku kassiir, keskastmejuht suures linnas, poliitik haridusvaldkonnas, kaitseväelane kaitseväe peastaabis või hoopis president siis igakord on see koostatud profiil täiesti erinev. Minu jaoks on IT proffessionaal eelkõige õige suhtumisega isik, kes suudab seda rasket teemat ka lihtsas keeles selgitada ning omab piisavalt laia silmaringi, et mitte spetsiifikasse kinni jääda. Igas valdkonnas on inimesi, kes võivad oma teemat tunda üdini kuid nt meeskonnatööd teha ei suuda kuna ei oska inimestega suhelda. Selline inimene ei ole minu arust proffessionaal. Ehk et suhtlusoskus on siinkohal väga vajalik. Ja oskus laskuda kaaskõneleja tasemele. Seega segu oskustest ja isikuomadustest moodustab IT proffessionaali. Loogilise mõtlemisega, tulemusele orienteeritud, kerge suhtleja, laiapõhjaliste teadmistega kogu valdkonnast ja teatud spetsialiseerimisega. Viks ja viisakas ka, et inimestele meeldida. Minu arust proffessionaal ei saa olla keegi, kes enamikele ei meeldi või kes jääb kahe leeri vahele (antipaatiat on sama palju kui sümpaatiat). 


Tähtaeg 27.03 Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis (tänase seisuga; vajalikud eeldused, omadused ja oskused)

Comments

Popular posts from this blog

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 - Tagasivaade 7-8 aasta tagusele nägemusele. Visioonis jäi mul kõigepealt silma järgnev punkt: "Inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." No e-poodide kaudu tarbimine on minu arust suhteliselt üle võlli ja inimesed raiskavad selgelt rohkem raha kui nad seda teeksid füüsiliselt poes asju katsudes. Jah on võimalik jalgratas odavamalt saada neti teel tellides (erinevaid pakkujaid võrreldes) kuid lisaks on võimalik ju tellida rattale 100 lisa mis kõik kokku võtavad sama raha ära, mis poes oleks välja käinud. Ja nt riiete tellimise puhul ollakse väga tihti olukord kus tellitakse palju erinevaid riideid ja jalanõusid kuid selga/jalga need ei lähe ja jäävad kappi seisma.  Punktis "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Siin saaks korralikult veel nuriseda (just nt Ärir...
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on ...
Eetikakoodeks.  Kahjuks minu googeldamise oskus ja teema nõrk valdamine ei viinud ühegi tuntud ettevõtte IT koodeksi leidmiseni. Kuid antud teemal õppejõu kirjapandut lugedes tuli kohe meelde oma varasema tööandja eetikakoodeks või õigemini vastutustundlikud tööpõhimõtted nagu neid ettevõtte siseselt levitades kutsuti. Loomulikult ei ole see koodeks kirjutatud vaid puhtalt omanike ja seal töötavate inimeste headusest vaid osalt ka kuvandi loomiseks. Kesko on olnud Soome börsil tegev juba aastast 1960.  Ettevõte on Soome kaubanduse pioneer ning teegutseb toidukaupade sektoris, ehitus- ja tehnikakaupade ning autokaupade sektoris. Eestis kuulub osaliselt Kesko kontserni K-RAUTA kauplustekett. Kokku on Kesko´l  1800 kauplust Soomes, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Poolas. Aga väärtust see koodeks tõesti lisab. Aastate jooksul seda alati täiustati kuid põhi punktid on jäänud samaks.  Dokument ise on eesti keeles leitav siit:  Code of...