Skip to main content

Ma kahjuks ei oska välja tuua tuntud IT juhte kuna ei ole nendega kokku puutunud ja ei ole nii tugevalt IT valdkonnas sees, et oskaks analüüsida seal tegutsevaid juhtfiguure. Olen ise äri poole inimene (ärikontroller) ja saan kirjeldada meie ettevõttes töötanud IT juhte. Ettevõtte tegevusalaks on kaubandus. Tegemist siis K-rauta brändiga, mis kuulub Kesko Senukai´le - tütarettevõte, mida omab enamuses Leedu perefirma kuid ühe jalaga kuulub ka suurde Soome kontserni KESKO.
10 aasta jooksul olen lähemalt kokku puutunud täpselt kahe erineva IT juhiga ning kirjutan nendest täpsemalt. 
Üks on olnud ise mõtleja ja visionäär ning teine käsu täitja. Spektri erinevates otstes ehk liigitaksin neid juhiks (leader) ja ülemuseks (power broker). Üks on eestlane ja teine lätlane. Tõin välja riikide erinevuse sest väga paljuski on juhtimistiil ikkagi kultuuriti erinev (isegi rahvusvahelistes ettevõtetes) ja polegi niivõrd seotud isikuomadustega. Lätis on siiani levinud ülevalt alla vertikaalne juhtimine (käsuahel) ning paljuski ei ole lubatud ise mõelda. Mida kõrgemal hierarhias oled, seda rohkem lubatakse omada enda ideid. Kahjuks on see lätlasest IT juht olnud pidevalt pigem ülejäänud juhtkonna liikmete marionettnukk. Jah ta teab oma eriala ning suudab oma rollis vajalikud ülesanded ära teha kuid inimeste juhti ma temas ei näe. Taustaks on tal audiitori profiil nii, et paljuski see suhtumine tuleb sealt. Piisavalt urgitsev, kinnine, mitteusaldav ning kontrolliv. Ma veidi pigem imestan kuidas teda üldse pandi IT juhi rolli täitma.
Aga ta ei teinud seda ka pikka aega, tekkisid firmade ühinemised ning teda oli mujal vaja. IT osakond tema lahkumisest ei kaotanud. Asemele tuli inimeste inimene, kes suudab ka detailidesse laskuda. Tihti võtab ta liiga palju tühiseid ülesandeid enda peale kuid suures enamuses on tema pea pilvedes ning tiimi juhtimine toimub usalduse alusel, uskudes oma kompetentseid alluvaid. Parendada üritab ta ka protsesse selleks, et IT suudaks äri paremini toetada, teeb ettepanekuid teistele osakondadele mis nägemus teeks töö lihtsamaks, kiiremaks jne. Minu jaoks esindab ta juhina kõiki neid tüüpe. Peale leader´i on ta ka communicator, coach, mentor (just mulle) ning change agent. Kõige vähem kumab temast läbi nn power broker´t kuna talle endale ei meeldi olla karm. Kuigi kui on vaja raskeid otsuseid vastu võtta, teeb ta seda alati inimesi austades. 

Tähtaeg 03.04 Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...).


Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres