Skip to main content
IT lahendused, mis ei jäänud pikalt kestma. 

Esimesena tooks välja Blackberry. 
Blackberry oli esimene nn nutitelefon. See oli esimene telefon, mis pääses e-kirjadele juurde ja pakkus piiratud veebifunktsioone, mis muutis ärimehed asendamatuks.
BlackBerry pikaajalise õnne mitte saavutamise põhjuseks on see, et nad ei teinud piisavalt kiireid uuendusi. Apple ja kõik android-telefonide tootjad tutvustasid oma telefonidele uut opsüsteemi ja füüsilisi vorme. iPhone'i tulek muutis täielikult inimeste mõistmist ja nutitelefonide kasutamist.  BlackBerry ei läinud muutustega kaasa. 

Teiseks tooks välja Google Video. 
Google Video ilmus 2005. aasta jaanuari lõpus YouTube konkurendiks. Google Video üritas purustada YouTube'i, kasutades ainult selle kaunist lihtsat liidest, oma visuaalset programmeerimist.
Aga 22 kuud hiljem, ostis Google YouTube'i 1,65 miljardi dollari eest, ajendades mõnda seda nimetama halvaks omandamiseks. Probleem oli selles, et keegi ei vajanud teist videopleierit. 

Kolmandaks tooksin välja Windows Vista.
Windows Vista on Microsofti toodetud operatsioonisüsteem personaalarvutites kasutamiseks, sealhulgas kodu- ja töölauaarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediumikeskuse arvutid. Arendus viidi lõpule 8. novembril 2006 ja järgmise kolme kuu jooksul anti see järk-järgult välja arvuti riist- ja tarkvaratootjatele, äriklientidele ja jaemüügikanalitele. 30. jaanuaril 2007 tehti see saadavaks kogu maailmale ja pandi Windows Marketplace'is ostmiseks ja allalaadimiseks kättesaadavaks; see on Windowsi esimene väljalase, mis tehakse kättesaadavaks digitaalse levitamisplatvormi kaudu. Windows Vista ilmus enam kui viis aastat pärast eelkäija Windows XP kasutuselevõttu, mis on pikim ajavahemik Microsoft Windows töölaua opsüsteemide järjestikuste väljaannete vahel.

Peamine põhjus, miks Vista ebaõnnestus, oli Microsofti poolt kerneli ja põhitarkvarasse tehtud oluline muudatus. ... Vista jaoks oli vaja Vista jspetsifikatsioonile vastavaid konkreetseid draivereid iga toote jaoks. XP draivereid ei saanud Vista süsteemide jaoks muuta. Tootjad olid sunnitud minema tagasi ja kirjutama olemasolevatele toodetele UUED draiverid.

Ülesanne:
Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu lootustandvat ja huvitavat mõtet, millest aga asja ei saanud (kas ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Otsi kolm enda arvates õpetlikku näidet ja kirjelda neid ajaveebiartiklis.

Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres