Olen korduvalt mõelnud kuidas erivajadustega inimesed saavad kasutada internetti ja üldse arvuteid (nt mängimiseks, suhtlemiseks jne). Ja koos sellega olen alati imestunud, et kuidas nad üldse esialgse info saavad erinevate IT võimaluste kohta. Julgen arvata, et nende tutvusringkond on väiksemapoolsem ja tekib küsimus kes neid IT lahendustega kurssi viib. Kas tõesti kohalik omavalitsuse ametnik. Kahtlen. Pigem äkki muud sotsiaalsed asutused või liikmeskonnad kuhu alla vastava erivajadusega inimene kuulub (ühingud, liidud jne). Aga kas tõesti kõik puuetega inimesed suhtlevad nii palju omavahel ja nende liitudega, et jagada värskemat infot nutilahenduste kohta? No igatahes mul küsimusi palju kuid ma vastuseid ei teagi. Lähimast tutvusringkonnast olen näinud ühe autistliku lapse arengut, keda nutimaailm hoiab rahulikumana ja fokuseeritumana. Ta nagu ei oska pärismaailmas eksisteerida kuid nutimaailmas on leidnud endale ägedaid väljundeid. Ta on 12 aastane ja joonistab arvuti abil lahedaid koomikseid ja loob videosid väljamõeldud tegelastega - multifilmidena. Ta teeb seda iseendale ja on ka õppinud vaid iseendalt. Tal ei ole erikoolis arvutiõpet, Tema vanemad ei oska arvutit sellisel määral kasutada kuid ometi on ta leidnud võlumaailma kus ta saab need asjad kätte, mida vajab. 

Ma kahjuks ei ole olnud nii kursis nende tugilahendustega, mida pakutakse erivajadustega inimestele kuid oli õppejõu materjalidest väga huvitav lugeda milliseid variante üldse on. Ja tegelikult mulle tundub, et neid ei ole üldse vähe (eriti just niivõrd erineva kujuga klaviatuurid või hiired). 
Kõnesüntesaatori kasutamist olen põgusalt televisioonist näinud. Tavaseadmete kohandamine tundub midagi, mida võiks mõnikord isegi kasutada (eriti sümpatiseeris mine StickyKeys variant. Mu pensionärist emale meeldiks kindlasti RepeatKeys ja MouseKeys). Lülitisüsteem tundub täiesti loogiline ja kergesti arusaadav lahendus. 

Kõige uuenduslikumaks loeksin ma enda jaoks eriotstarbelised elektronmärkmikud, mis on mõeldud nägemispuudega inimestele ning tunduvad et katavad ära palju erinevaid vajadusi.  Samas jätab ta suhteliselt universaalse mulje (üritades lahendada mitu probleemi korraga) mis tähendab, et lõppkokkuvõttes ei kata see ehk kellegi vajadust ära? Kohe uurime. 

Lähemalt vaatasin seadet BrailleNote Touch Plus mis on suuruselt ja ka välimuselt kõige ligilähedasem tahvelarvutiga. Tootja Humanware.com lehel on lubadused suured: toote kasutamisega kaetakse ära nägemisvaegustega inimeste kooli, töö ja isikliku elu vajadused. Ja toode on väidetavalt revolutsiooniline. Võimaldab vaadata koolis tehtud märkmeid, alla laadida raamatuid (ja abistab nende lugemist), vaadata videosid, saata e-maile, kasutada pilveteenuseid jne. Sisestuseks on kas kõnesisend, tavaline või punktkirjaklaviatuur, väljundiks riistvaraline kõnesüntesaator ja/või punktkirjamonitor. Seade kasutab Androidi operatsioonisüsteemi. 
Väiks öelda, et tegemist on ühe kaasaegsema ja tõhusama punktkirja kasutava tahvelarvutiga turul.

Kahju, et ei ole võimalik ise sellist toodet katsetada. Igatahes tundub, et see on loodud modernsele inimesele.

Tähtaeg 01.05 Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis.