Skip to main content


Häkkerid

Eric S. Raymondi kirjutis teemal Hacker-HOWTO laiendas mu silmaringi väga positiivselt. Ma tõesti ei olnud teadlik, kes võiks üldse olla õige häkker. Filmide maailmas jääb see isik alati teiselepoole piiri - noh sinna kus on enamasti pahalased. Ja isegi kui nad võitlevad heade poolel on neil pigem kriminaalne taust ning võltsnimed. Ehk, et ma olen vist alati arvanud, et häkkeriks on see nn kräkker, keda autor oma kirjutuses mainis. Inimene, kes oma oskustega lõhub, mitte ei ehita. Kuid mu arvamus on nüüd muudetud.  
Tõenäoliselt kõige uudsem teadmine häkkeritest, mis ma omandasin on seotud informatsiooni jagamisega. Et nad teavitavad tulemustest teisi häkkereid hoidmaks ära aja raiskamist sama probleemi teistkordseks lahendamiseks. Ma poleks seda arvanud. Stereotüüpide uskumine on ikka päris ebaaus. Samas ega ma oma tutvusringkonnas ei tea ühtegi häkkerit nii, et reaalse eluga ma kogu seda pilti hetkel nagunii kokku ei pane. Sama on narkodiileritega. Ma võin ju nende kohta lugeda ja kuulda kuid reaalsus võib olla täiesti risti vastupidi. 
Ütleks, et mõningad punktid, mis välja toodi ja peaks kirjeldama häkkerit sobib tõesti iga mõtleva inimese olemusse - nt seesama eelneva topelttöö tegemine. Ükski mõtlev inimene ei arva, et ta leiutab jalgratta paremini kui varasemad katsetajad ning ei raiska selle peale aega. Mõtlev inimene ei tee nüri tööd ega igavle. Kui see pole talle just vajalik. 
Eric S. Raymondi poolt kirja pandu on hea ülesehitusega, isiklik lähenemine neile, kes häkkerite kogukonda kuuluvad või tahaksid kuuluda, Ta nagu tahaks paremaks teha neid inimesi ja sundida enda sisse vaatama, kas nad ikka on õiged inimesed õiges kohas ning pakuvad seda mida parema häkkeri ja ka isikuna teha võiks.

Tähtaeg 10.04 Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus.

Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres