Skip to main content


Häkkerid

Eric S. Raymondi kirjutis teemal Hacker-HOWTO laiendas mu silmaringi väga positiivselt. Ma tõesti ei olnud teadlik, kes võiks üldse olla õige häkker. Filmide maailmas jääb see isik alati teiselepoole piiri - noh sinna kus on enamasti pahalased. Ja isegi kui nad võitlevad heade poolel on neil pigem kriminaalne taust ning võltsnimed. Ehk, et ma olen vist alati arvanud, et häkkeriks on see nn kräkker, keda autor oma kirjutuses mainis. Inimene, kes oma oskustega lõhub, mitte ei ehita. Kuid mu arvamus on nüüd muudetud.  
Tõenäoliselt kõige uudsem teadmine häkkeritest, mis ma omandasin on seotud informatsiooni jagamisega. Et nad teavitavad tulemustest teisi häkkereid hoidmaks ära aja raiskamist sama probleemi teistkordseks lahendamiseks. Ma poleks seda arvanud. Stereotüüpide uskumine on ikka päris ebaaus. Samas ega ma oma tutvusringkonnas ei tea ühtegi häkkerit nii, et reaalse eluga ma kogu seda pilti hetkel nagunii kokku ei pane. Sama on narkodiileritega. Ma võin ju nende kohta lugeda ja kuulda kuid reaalsus võib olla täiesti risti vastupidi. 
Ütleks, et mõningad punktid, mis välja toodi ja peaks kirjeldama häkkerit sobib tõesti iga mõtleva inimese olemusse - nt seesama eelneva topelttöö tegemine. Ükski mõtlev inimene ei arva, et ta leiutab jalgratta paremini kui varasemad katsetajad ning ei raiska selle peale aega. Mõtlev inimene ei tee nüri tööd ega igavle. Kui see pole talle just vajalik. 
Eric S. Raymondi poolt kirja pandu on hea ülesehitusega, isiklik lähenemine neile, kes häkkerite kogukonda kuuluvad või tahaksid kuuluda, Ta nagu tahaks paremaks teha neid inimesi ja sundida enda sisse vaatama, kas nad ikka on õiged inimesed õiges kohas ning pakuvad seda mida parema häkkeri ja ka isikuna teha võiks.

Tähtaeg 10.04 Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus.

Comments

Popular posts from this blog

Eetikakoodeks.  Kahjuks minu googeldamise oskus ja teema nõrk valdamine ei viinud ühegi tuntud ettevõtte IT koodeksi leidmiseni. Kuid antud teemal õppejõu kirjapandut lugedes tuli kohe meelde oma varasema tööandja eetikakoodeks või õigemini vastutustundlikud tööpõhimõtted nagu neid ettevõtte siseselt levitades kutsuti. Loomulikult ei ole see koodeks kirjutatud vaid puhtalt omanike ja seal töötavate inimeste headusest vaid osalt ka kuvandi loomiseks. Kesko on olnud Soome börsil tegev juba aastast 1960.  Ettevõte on Soome kaubanduse pioneer ning teegutseb toidukaupade sektoris, ehitus- ja tehnikakaupade ning autokaupade sektoris. Eestis kuulub osaliselt Kesko kontserni K-RAUTA kauplustekett. Kokku on Kesko´l  1800 kauplust Soomes, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Poolas. Aga väärtust see koodeks tõesti lisab. Aastate jooksul seda alati täiustati kuid põhi punktid on jäänud samaks.  Dokument ise on eesti keeles leitav siit:  Code of...
Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogili...
INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 - Tagasivaade 7-8 aasta tagusele nägemusele. Visioonis jäi mul kõigepealt silma järgnev punkt: "Inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." No e-poodide kaudu tarbimine on minu arust suhteliselt üle võlli ja inimesed raiskavad selgelt rohkem raha kui nad seda teeksid füüsiliselt poes asju katsudes. Jah on võimalik jalgratas odavamalt saada neti teel tellides (erinevaid pakkujaid võrreldes) kuid lisaks on võimalik ju tellida rattale 100 lisa mis kõik kokku võtavad sama raha ära, mis poes oleks välja käinud. Ja nt riiete tellimise puhul ollakse väga tihti olukord kus tellitakse palju erinevaid riideid ja jalanõusid kuid selga/jalga need ei lähe ja jäävad kappi seisma.  Punktis "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Siin saaks korralikult veel nuriseda (just nt Ärir...