Skip to main content

Veebilehtede kasutatavus

Tooksin näite pigem hiljutiste kasutajakogemuste põhjal. Minu jaoks ülimalt tore näide on maanteeameti e-teenindus (https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf). See erineb kolossaalselt vanast versioonist ja on tehtud niivõrd kasutajasõbralikuks. See on üles ehitatud väga lihtsalt ning loogiliselt ja puudub üleliigne praht. Puhtalt peale vaatamisest on võimalik kiiresti leida endale sobivad toimingud. Ehk siis Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide järgi on just õpitavus väga lihtne - esileht on selge ja arusaadav ning see järjepidevus kajastub kogu süsteemis. Tõhusus on täielikult olemas - paari klikiga saab tellida uut juhiluba või algatada sõiduki omaniku vahetust (ei pea isegi füüsiliselt ARK´i minema) ning mingeid üleliigseid samme pole. Meeldejäävus pole probleem kuna minu meelest ei ole lehel üldse mingit keerukust ja info pole kuskile peidetud. Vead - neid on võimalik teha (nt sisestad isikukoodi või sõiduki registriandmed valesti jms) kuid neid on kerge kõrvaldada. Rahulolu - no minu puhul väga tugev sest nii lihtsat ja kasutajasõbralikku avaliku sektori veebilehte mina teisi ei tea. Kõige suurem pluss on, et mainitud leht toimib erinevates seadmetes ideaalselt - nt kui tahad asju vormistada telefoni kasutades või arvutis, väga vahet ei ole. 

Halva näitena tooksin mina omniva.ee lehe just mobiiliga kasutades. Ma kõikide nende Nielseni komponentidega seoses nende lehekülge ei võrdleks kuid mind ajab närvi, et põhiasi, mida omniva lehelt üldse vaatan on hinnakiri (paki saatmiseks) kuid sele leiab otsinguga vaid pdf´ina (!) või korralikult kaevates. Võibolla on see puhtalt minu probleem kuid ma lihtsalt ei leia seda peaaegu kunagi kiiresti ülesse. Ma ütleks, et lehe õpitavus ja tõhusus on päris kehvad. Ma arvan, et ma ei ole ainuke kes sealt vaid pakiautomaatide hinnakirja käib otsimas. Kui panna otsingusse "paki saatmine automaati" tuleb 513 vastet kust otsides peab vähemalt 200 klikki tegema ja mõni pdf alla laadida, et saada teada kõige elementaarsemat infot kuna menüü kaudu on see info ka veidi ebanormaalelt jaotatud. 


Tähtaeg 24.04 Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).

Comments

Popular posts from this blog

Rühmatöö Retsensioon. Oma retsensiooni kirjutan rühmatööle pealkirjaga „Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik“. Link tööle asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrial_p%C3%B5hineva_isikutuvastuse_tulevik Autoriteks on Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal ja Rauno Ellermaa. Kirjutatud töö räägib isiku identiteedi tuvastamisest isiku unikaalsete füüsiliste või käitumuslike omaduste abil. Vaatenurgaks  on valitud kokkuvõttev võrdlev analüüs, et lugeja saaks baasteadmised ning lisaks piisavad viited edasise iseseisva uurimustöö tegemiseks.  Valisin antud rühmatöö kuna käsitletud teema tundub ülimalt põnev ja tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Eks mainitud valdkond on ka tulevikus aina laiemalt levinud ning tasub juba praegu ennast rohkem kurssi viia. Rühmatöö algus juhatab sisse teemad, mida puudutatakse ning tutvustab sujuvalt biomeetrilise tuvastamise olemust ning tausta. Rühmatöö sisu on kenasti järjestatud ning loogilise üleseh
IT proff Minu jaoks on proffessionaal tavaliselt see, kes on vastavat teemat õppinud (ametlikult) ning vastavas valdkonnas kaua töötanud. Tõenäoliselt veidi lihtsustatud arvamus kuid nii see on seni olnud. Niivõinaa on inimeste sildistamine proffessionaaliks tunnetuslik. Eriti kui seda valdkonda ise ei adu.  Samas kui ma nüüd olen praegu Taltechi IT teaduskonnas õppimas (ilma eelneva IT teadmistega) siis tundub, et pean oma arvamust muutma. Üli palju on proffessionaale, kes on ise õppinud kuid mingi hetk lihtsalt vajavad tõestust oma oskustele (ja seetõttu astuvad näiteks magistriõppesse). Ehk et selles valdkonnas (ja tõenäoliselt ka paljudes teistes) ei ole meistriks olemiseks vajalik eelnev õppimist tõestav paber (selle tähtsus tuleb hiljem). Meister saab olla vabalt ise õppinu, või keda on töövaldkond on viinud IT alale ning teadmised tulevad esialgu töökaaslaste juhendamisest ja iseseisvast õppimisest. Ma ütleks, et IT profi iseloomustamine saabki olla vaid iseloomustajast läh
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on  WordPres