Veebilehtede kasutatavus
Tooksin näite pigem hiljutiste kasutajakogemuste põhjal. Minu jaoks ülimalt tore näide on maanteeameti e-teenindus (https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf). See erineb kolossaalselt vanast versioonist ja on tehtud niivõrd kasutajasõbralikuks. See on üles ehitatud väga lihtsalt ning loogiliselt ja puudub üleliigne praht. Puhtalt peale vaatamisest on võimalik kiiresti leida endale sobivad toimingud. Ehk siis Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide järgi on just õpitavus väga lihtne - esileht on selge ja arusaadav ning see järjepidevus kajastub kogu süsteemis. Tõhusus on täielikult olemas - paari klikiga saab tellida uut juhiluba või algatada sõiduki omaniku vahetust (ei pea isegi füüsiliselt ARK´i minema) ning mingeid üleliigseid samme pole. Meeldejäävus pole probleem kuna minu meelest ei ole lehel üldse mingit keerukust ja info pole kuskile peidetud. Vead - neid on võimalik teha (nt sisestad isikukoodi või sõiduki registriandmed valesti jms) kuid neid on kerge kõrvaldada. Rahulolu - no minu puhul väga tugev sest nii lihtsat ja kasutajasõbralikku avaliku sektori veebilehte mina teisi ei tea. Kõige suurem pluss on, et mainitud leht toimib erinevates seadmetes ideaalselt - nt kui tahad asju vormistada telefoni kasutades või arvutis, väga vahet ei ole.
Halva näitena tooksin mina omniva.ee lehe just mobiiliga kasutades. Ma kõikide nende Nielseni komponentidega seoses nende lehekülge ei võrdleks kuid mind ajab närvi, et põhiasi, mida omniva lehelt üldse vaatan on hinnakiri (paki saatmiseks) kuid sele leiab otsinguga vaid pdf´ina (!) või korralikult kaevates. Võibolla on see puhtalt minu probleem kuid ma lihtsalt ei leia seda peaaegu kunagi kiiresti ülesse. Ma ütleks, et lehe õpitavus ja tõhusus on päris kehvad. Ma arvan, et ma ei ole ainuke kes sealt vaid pakiautomaatide hinnakirja käib otsimas. Kui panna otsingusse "paki saatmine automaati" tuleb 513 vastet kust otsides peab vähemalt 200 klikki tegema ja mõni pdf alla laadida, et saada teada kõige elementaarsemat infot kuna menüü kaudu on see info ka veidi ebanormaalelt jaotatud.
Tähtaeg 24.04 Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).
Comments
Post a Comment