Skip to main content

Netikett - näited elust. 

Lugedes Virginia Shea 10 käsku netiketi kohta tuleb tegelikult kõigepealt meelde just halbu näiteid isiklikust kogemustest. Häid oli kuidagi isegi raskem meenutada. Tulen heade näidete juurde hiljem kuid halbu kogemusi on olnud just tööalaselt, kus inimesed unustavad elementaarse viisakusegi ning lihtsalt elavad ennast välja. Kuna töötan suures ettevõttes siis edastatakse palju e-meile suurtele listidele, mille taga on palju inimesi, kes antud meiliga ei peakski tegelema. Sealt leidub nii käskivas viisis ülesandeid (kasutatakse liiga palju suurtähti), kellegi nahutamist (mida võiks teha personaalselt kuna avalik alandamine on kohutav), arvamusavaldusi, kus on selgelt näha, et inimene ei süvenenud isegi teemasse jne. Mitmed meie personalist on tulnud välja ka kahtlusega kus IT administraator on pugenud töötajate arvutisse hetkel kui lahti on ka privaatsemad veebilehed (nt pank ja isiklikud e-mailid). 
Lõputuid halbu näiteid saab tuua veel just nt uudiste lehekülgede kommentaariumitest (see on üks must must auk) ja kõikjalt mujalt kus saab ennast anonüümselt välja elada. 

Aga tuleme siis mõne hea näite juurde: Valiksin punkti 7. Aita piirata sõimusõdu.
Ma üldiselt olen väga neutraalne inimene ja tajun suhteliselt hästi, et minu arvamus ei ole kõigi arvamus ja teiste eluviis ei pea minu omaga ühtima. Netis üritan jääda selle elanikkonna poolele, kes ei solvu iga suvalise postituse, reklaami või väljaütlemise peale, sest see ei ole lihtsalt minule suunatud. Kuid ma armastan momente, kus netis ilmuvad välja teiste inimeste kaitsjaid. Eks enamasti lööb see välja vanemlusega seotud teemade puhul. Õigemini sellest on mul lihtsalt palju näiteid tuua. Kui kuskil facebooki beebigrupis hakatakse nt maha tegema emasid, kes lasevad lastel multikaid vaadata või kes lähevad tööle tagasi 1 aastase lapse kõrvalt või kes ei pea vajalikuks lapsi kohelda nagu jumalaid siis võib vestlus minna arvamuste avaldamisest tohutu kiirusega üle sõimusõjaks, kus unustatakse ära, et emad tahavad lihtsalt oma lastele parimat ja pakuvad seda mida suudavad antud olukorras. Keegi meist ei tea tausta ja ei ela selle inimese jalanõudes. No mis vahet sellel on, et inimene elab teistsugust elu. Kui arvamused ei ühti siis las ta olla, tegemist on internetiga mis ei ole päris elu. Seda peab väga tihti teistele meelde tuletama. Mina ise eelistan mitte sõna võtta kui teema ei ole mulle südamelähedane kuid ma austan väga inimesi, kes astuvad teiste eest välja (isegi kui nende enda arvamus ei pruugi ühtida). 

Rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistmist!


Tähtaeg 06.03 Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest.


Comments

Popular posts from this blog

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 - Tagasivaade 7-8 aasta tagusele nägemusele. Visioonis jäi mul kõigepealt silma järgnev punkt: "Inimesed hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." No e-poodide kaudu tarbimine on minu arust suhteliselt üle võlli ja inimesed raiskavad selgelt rohkem raha kui nad seda teeksid füüsiliselt poes asju katsudes. Jah on võimalik jalgratas odavamalt saada neti teel tellides (erinevaid pakkujaid võrreldes) kuid lisaks on võimalik ju tellida rattale 100 lisa mis kõik kokku võtavad sama raha ära, mis poes oleks välja käinud. Ja nt riiete tellimise puhul ollakse väga tihti olukord kus tellitakse palju erinevaid riideid ja jalanõusid kuid selga/jalga need ei lähe ja jäävad kappi seisma.  Punktis "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Siin saaks korralikult veel nuriseda (just nt Ärir...
Copyleft. Vikipeedia andmetel on Copyleft justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Enamlevinud tarkvara copyleft lepingud on: GPL – GNU General Public License FDL -  GNU Free Documentation License AGPL – GNU Affero General Public License LGPL – GNU Lesser General Public License 1. GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks. GNU GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused.  GNU GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. Üks näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on ...
Eetikakoodeks.  Kahjuks minu googeldamise oskus ja teema nõrk valdamine ei viinud ühegi tuntud ettevõtte IT koodeksi leidmiseni. Kuid antud teemal õppejõu kirjapandut lugedes tuli kohe meelde oma varasema tööandja eetikakoodeks või õigemini vastutustundlikud tööpõhimõtted nagu neid ettevõtte siseselt levitades kutsuti. Loomulikult ei ole see koodeks kirjutatud vaid puhtalt omanike ja seal töötavate inimeste headusest vaid osalt ka kuvandi loomiseks. Kesko on olnud Soome börsil tegev juba aastast 1960.  Ettevõte on Soome kaubanduse pioneer ning teegutseb toidukaupade sektoris, ehitus- ja tehnikakaupade ning autokaupade sektoris. Eestis kuulub osaliselt Kesko kontserni K-RAUTA kauplustekett. Kokku on Kesko´l  1800 kauplust Soomes, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Poolas. Aga väärtust see koodeks tõesti lisab. Aastate jooksul seda alati täiustati kuid põhi punktid on jäänud samaks.  Dokument ise on eesti keeles leitav siit:  Code of...